Druiidid juhatasid tseremooniaid ja neil oli oluline roll õpetlaste, seaduseandjate ja kohtunikena. Nad õpetasid, et kui inimene sureb, siis asub tema hing elama uude kehasse ning sünnib sellesse maailma uuesti. Kuid druiidid juhtisid ka suurejoonelisi 9 inimohverdusi, mida tehti väga julmalt, näiteks põletati ohvreid tohututes punutud korvides elusalt. Druiidiks olemine eeldas terve elu kestvat õppimist, mis algas siis, kui poisike valiti välja oma vaimse loomuse või varajase tarkuse pärast. Möödus kaksteist aastat või enamgi, et jõuda esimesele, bardi tasandile. Bardid öeldi olevat ,,suguharu mälu", sest nemad säilitasid ajaloo, õppides pähe sadu poeeme, lugusid ja salajase puude alfabeedi ning luues uusi laule ja luuletusi, et talletada uusi sündmusi. Järgmine aste oli ovaat, kelleks saamine võttis veel kümme aastat. Ovaat õppis
autoriteedist, nende võimekusest ära hoida sõda. Nad olid keltide hulgas erakordselt lugupeetud koos bardide ja ennustajatega. Bardid olid lugulaulude esitajad, kes kuulusid druiidide sekka. Kõik allikad rõhutavad druiidide poliitilist võimsust ja erakordselt kõrget positsiooni ühiskonnas. Caesari järgi polnud druiidide seisuse liikmete staatus päritav, astuti vabal tahtel või siis kutsuti ja valiti välja. Igal juhul polnud kinnine seisus. Ükski kelt ei saanud saada druiidiks, kui tal polnud täielikku küpsust ning piisavalt religioosseid teadmisi. Osad vanemad sundisid noori druiidiks hakkama, kuna see kehtestas nende perekonna võimu. Samas kehtis kord, et lähedastes poliitilistes ameteis ei tohtinud olla mitu ühe perekonna liiget. Druiidid ei maksnud makse, nad olid vabad muudestki kohustustest. See võimaldas neil ka tõenäoliselt kiiresti rikastuda hea peibutus preestrikarjääri valimiseks. Caesar kirjutab
preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu Druiidid olid preestrid, kes viisid läbi ohverdamisi, tegelesid ka ennustamise, arstimisega, olid õpetajad, kohtunikud. Suur mõju ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, nad olid väejuhtide nõuandjad, otsustasid sõja/rahu üle, seisus oli priviligeeritud: olid vabastatud maksudest ja lihtsurelikele mõeldud kohustusest. Druiidiks saadi pärast pikaajalisi õpinguid, druiidid valisid välja noorte seas, kes saavad järgmisteks druiitideks. Druiit pidi teadma peast religioosseid teadmisi, värsse jms. Druiidid võisid olla ka naised. Üks kord 5 aasta jooksul kogunesid druiidid assambleele (Karnuudi assamblee) Pariis tuleb pariisi hõimust, kes keldi aladel elas Arheoloogilised leiud, hauasambad jumalate kujutistega... Antiikautorite teatel keldid hoidsid oma õpetust salajas, teadsid kõiki tähestikke, aga ei