lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad kristlikud sümbolid zoomorfsete võtetega ja tüüpilise keldi põiminguga. Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid
kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledziga, nagu oli keldi prohvetitel vatedel. Ka Artemidoros jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade Demeteri ja Kore austamisele. (Jones, Pennick, 2003) Ka druiidid võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise, valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti. ( Sampson, 2008) 2. Keldi religioon Keltide muistne usund tugineb nn. kolmekordsele ühtsusele, mis on kogu keldi kultuuri üks alustalasid. Nii näiteks on keltide usundis jumalanna, kellel on kolm kehastust tütar, naine ja ema; keltide panteon koosneb kolmest jumalusest:
nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab, et druiid oli ohverdamise teostamise õigsuse järgija, rahva usuelu korraldaja. Gallia rahvas olevat väga ebausklik ning usuti, et kui keegi haigestub, võib aseainena ohverdada kellegi teise. Sellised ohverdamised toimusid ka ülikute seas. Teretulnumad ohvrid pidid olema kurjategijad; kui need puudusid, võis ohverdada süütuidki. Mõned uurijad väidavad, et druiidid tõenäoliselt vaatasid tõesti ainult ohverdamist
annaabi.ee 
