Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Maa oli haaratud samuti ainelisest tõusust ja tema poliitilised juhid viisid ta
võitlusse just aineliste hüvede eest, olles neist samuti huvitatud, sageli koguni
suuremal määral kui põllumees ise. „Maa vaim“ omandas hoopis võõra, halva
tähenduse, see polnud enam vaim, vaid erakondlik meelsus.
Peab tulema paratamatu muutus selles.
„Rohelise internatsionaali” juhte, tšehh Hodza eraldab maarahva liikumises kolme
faasi: „Die erste Phase könnte man ais wirtschaftliche Druckperiode bezeichnen,
in der die Agrarbewegung zunächst nur zur klaren Formulierung ihrer
wirtschaftlichen und sozialen Forderungen kommt (meil C. R. Jakobsoni aeg!), die
zweite Phase hat dagegen ausgesprochen machtpolitische Zielsetzungen (meil
põllumeeste kogude omariiklusaegne tegevus praeguseni), während es in den
dritten Phase „zum Ausbau einer eigenen Ideologie, zum Bewubtwerden einer
agrarischen Lebensphilosophie kommt“.
Meie omas arengus oleme jõudnud kolmandani