Hallutsinogeenid MT12-PE Stephani Pille, Marianne Sagaja Sissejuhatus HALLUTSINOGEENID Uimastite rühm, mis päritolult erinevad üksteisest, kuid mis toime poolest on sarnased. Tekitavad muljeid ja elamusi, millel ei ole midagi ühist tegelikkusega. Ajalugu Alates 1950. a keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlastele ja nn droogiprohvetite ja uudishimulike noorukite huvi objekt. 1960. aastal hakati illegaalselt valmistama. Aine valmistamine ja kasutamine Hallutsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis põhiliselt pärinevad taimedest ja seentest ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on : meskaliin ja psilotsübiin. Tähtsaimad sünteetilised hallutsinogeenid on: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid), DOM (dimetoksimetüülamfetamiin), kasutusel ka nimetus STP,
Taimeriigist pärit hallutsinogeene tuntakse igavanast ajast saadik. Kesk-ja Lõuna-Ameerika indiaanlased on selliseid uimasteid kasutanud religioossetel kombetalitustel juba aastatuhandeid. Samuti kasutati neid ,et tunda üleloomuliku jõudu, teenida prohvetlikke eesmärke,sooritada musta maagia rituaale, osaleda orgias aga ka ka meditsiinilistel eesmärkidel. Alates 1950.aastate keskpaigast on sünteetilised hallutsinogeenid olnud nii teadlaste ja nn droogiprohvetite kui ka uudishimulike noorukite huviobjektiks. 1.1 MESKALIIN Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimel on tugev sammasjuur. Kaktus ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta üksi,ent vahel on ka külgvõrseid. ( Joonis 1 ) Kuivatatud külgvõrseid kutsutakse meskaalnuppudeks,sest nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini.
annaabi.ee 
