Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis
Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9
magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on
pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti.
Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja
hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat
tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja
tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte
niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid.
Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud