Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6%
Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6%
Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille pindala on üle 0,5 ha on 2833; üle 1000 ha suurusi järvi on 14. Suurimateks järvedeks on Drksiai, Dusia, Sartai. Mets: Mets katab Leedu alast 28%. Ülekaalus on okaspuud (mänd 37%). 1930. aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%). Maavarad: On vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat (varusid alles uuritakse). Vanima asustuse kujunemine- Inimasustus hakkas Läänemere ääres tekkima 11 000 - 12 000 aastat tagasi. Leedu alale jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12 000)
annaabi.ee 
