"dreenimise" - 1 õppematerjal

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

äravoolukanalitesse, kuid hüdrogeoloogilistest tingimustest ja kaevandamisviisist sõltuvalt on läbi aegade 15­65% sellest veest filtreerunud tagasi kaevandustesse. Seega ei saa kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett kogu mahus põhjaveeks lugeda. Illustratsiooniks võib öelda, et mäetöödega otseselt rikutud ala looduslik põhjaveevaru (kui piirkond oleks tervikuna senini looduslik) oleks olnud kuni 100000 m3/ööpäevas. Vee ärajuhtimise ja kaevanduste dreenimise tulemusel on tekkinud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis levivad kaugele väljapoole kaevandatava ala piire. Maapinnalt esimeses, Nabala­Rakvere veekihis on kaevandusvee ärajuhtimise mõju jälgitav kaevetööde 9 ümber 1­2 km raadiuses, järgmises, Keila­Kukruse veekihis 6­7 km raadiuses, ja sügavamas, Lasnamäe­Kunda veekihis enam kui 25 km raadiuses (joonis 6).