Hugo Raudsepp ja "Mikumärdi"
Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921),
"Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike
karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti
tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste
inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus.
Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese
ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades
tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam
süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle
libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse