Arvutid konspekt
tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks
registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori
taktsagedusega aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju
kristallipinda ning ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. SRAM
juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga.
Dünamiiline pooljuhtsuvapöördusmälu (DRAM). Tavaliselt on tüüpilise PC
arvuti põhimälu realiseeritud DRAMina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks 1
transistor, samas kui SRAMis oli vaja 4-6 transistori biti kohta. Info salvestatakse
laenguna väljatransistoris. Tänu väiksemaletransistoride arvule bit kohta on info
tihedus kristalli pinnal oluliselt suurem. Kuivõrd ei ole olemas ideaalset isolaatorit
siis laeng teatud aja möödudes kaobja info hävib. Selle vältimiseks toimub
dünaamilises mälus pidevalt mälu värskendamine, mille käigus kirjutatakse infot
pidevalt üle
annaabi.ee 
