projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele
projektijärgseks suunas horisontaalnurgaga . 48. Projektjoone märkimine. Lähtepunktilt A mõõdetakse määratud suunas ette antud joone pikkus ja saadakse abipunkt B', mis märgitakse vaiaga. Joon mõõdetakse teistkordselt ja määratakse kaldenurk . Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus, temperatuurist ja limbi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + d + d. Tänapäeval tehakse valdav osa horisontaalkauguste märkimisest elektrontahhümeetriga, seejuures arvutab instrument vajalikud parandid ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele
Projektjoone horisontaalkauguse märkimine: Tähistatud lähtepunktilt A mõõdetakse projektsuunas etteantud projektjoone pikkus (100 m) ja saadakse abipunkt B', mis märgistatakse vaiaga. Joon mõõdetakse kontrolliks teistkordselt, määratakse keskmine (dkesk= d1 +d2) ja ühtlasi määratakse kaldenurk u. Arvutatakse joone keskmine pikkus, kaldest tingitud parandus,temperatuurist ja lindi pikkusest tingitud parandus ning summaarne parandus: d = dprojekt + dkesk + du + dl. Leitakse punkti B asukoht, milleks du = 2dsin(u/2) mõõdetakse abipunktist B' arvutatud parand d. 77. Projektkkõrguse märkimine Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluutkõrgustest. Näiteks antakse ehitatava elamu esimese korruse põranda absoluutkõrgus (mida võib tinglikult võtta kohalikuks 0 nivooks). Siiski võib kõik ülejäänud kõrgused anda lähtuvalt esimese korruse põranda kõrgusest
annaabi.ee 
