Tänu kellele pole meil kodusõda
ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub
inimesi, kes tahavad pronkssõdurit näha Tõnismäel. Demokraatlik
mõtteviis ja ka lihtsalt terve mõistus ütleb, et kui mingil ideel on
tugevad vastased, tuleks esimese sammuna püüda kindlaks teha, mis neid
vastaseid kõige enam häirib, et siis vajalikke korrektiive teha. Sel hetkel,
kui Delfi veergudel tutvunud inimesed1 moodustasid pronkssõduri
kaitseks kodanikuliikumise Notsnoi Dozor kuigi tõesti, see toimus mais
2006, enne valimisi, ehkki sama peaministri ajal , oleks valitsus pidanud
nendega ühendust võtma ja küsima konstruktiivseid ettepanekuid.
Poliitika ei salli tühja kohta: kui mingit tugevat vastuolu ei ürita
lahendada kehtiv võim, siis on ilmne, et seda püüavad teha teised jõud.
Järgmiseks: kui äsja moodustatud valitsus leidis, et Tõnismäel tuleb teha
väljakaevamisi, siis seesama terve mõistus ütleb, et rahu säilitamiseks