"Enesetapjad" Birk Rohelend
kohvikute järgi.
· Meeleolu: Masendav. Kõik inimesed on nii üksi, nii üksi ja nii katki, nii katki. Aga.
Kuna inimesed on katki erinevalt, siis leidub ka lootuskiiri kõige erinevamatest kohtadest. Ja
see on julgustav.
· Omapärane nüanss: Kunstil ja kunstist saadud elamustel on raamatus küllalt oluline
roll.
· Puudused: Liialdused ja lihtsustused. Siia raamatusse nad tegelikult sobivad, niiet
puudusi nagu polekski.
· Stiil: Kõike muud, aga doriskarevalikku ilukõnelisust poleks ma küll osanud oodata.
Sõnade valik on kaalutletud ja pisut barokne keelekasutus tekitab kohati luulelugemise tunde.
Eraldi kiidusõnad lähevad autorile selle eest, et ta ei pea vajalikuks kõike läbi nämmutada ja
lahti seletada, vaid vihjete ja poolütlemiste kaudu on jäetud ruumi ka endale mõtlemiseks.
(Siit tuleneb muidugi oht, et lugeja mõtleb hoopis midagi muud kui autor, aga eks sellega
tuleb autoril leppida.)