Kätlin Rahnel 11B Dorian Gray portree Oscar Wilde 1. Dorian Gray portree imepära seisnes... Dorian Gray portree, mille autoriks oli Basil Hallward, imepära seisnes selles, et Dorian Gray, kes oli maalil, vananes, aga Dorianis endas ei esinenud mitte ühtegi vananemise märki. Maalil oli Dorianile väga suur mõju. Lord Henry Wotton suutis Dorianile selgeks teha, et ainuke väärtus, mis ta peaks säilitama, on tema noorus ja nii Dorian soovis, et ta saaks maaliga kohad vahetada nii, et maal vananeb, aga ta jääb ikka sama nooreks. Dorian alguses ei uskunud, et selline olukord võimalik oleks, aga hiljem, kui ta sai maali enda kätte, sai ta aru, et tema kunagi soov on täide läinud. "Kui see ometi vastupidi oleks
" Väike vale enda kohta ja kohe jääd inimestele meelde. 5. "Iga haruldase asja taga leidub ikka midagi traagilist." Mis on ühele hea see on teisele halb. Dorian Gray: noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles Basil Hallward: kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry): on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda Henryle tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast, püüab ta neid teineteisest eemale hoida. Henry paneb Doriani mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida praegu niisama saab
võlud.Ta patustas, elas liiderlikku elu, tarvitas oopiumi ja hävitas paljude inimeste elud. Dorian elas kaksikelu, aga pahelisuse jäljed jäid ainult portreele ning sellepärast vihkas ja peitis ta seda teiste eest. Lõpuks otsustas Dorian portree hävitada, kuid kui ta noaga portreed puudutas kukkus ta verisena, vanana ja koledana kokku. Ta oli andnud igavese nooruse eest oma hinge ja pidi kandma kõige hirmsamat karistust. Tundsin Dorianis natuke ennast, natuke kartust, hullumeelsust. Ilu pole jääv ning suurim viga siin maailmas oleks tembeldada ennast igaveseks kunstiks ning selle najal ka elada. Inimene peaks vananedes oma välimuse üle tundma uhkust, sest kortsud näitavad tarkust, kogemusi ja ületatud raskusi. Mida suurem on takistus, seda suurem on ka kuulsus selle ületamisest ning Doriani takistuseks oli just vanadus, mille koormat ta ei suutnud kanda.
märgata. Noormehe peas liiguvad vastandlikud mõtted. Ta ei tunne end esialgu süüdi Sibyl'ga juhtunus ja üritab leida enesele vabandusi. Aja möödudes ta leppis oma teoga ning üritas isegi neiule saata armastuskirja. Paraku jäi ta sellega hiljaks ja midagi polnud enam parandada. 8) Mida väärtustab Basil eelkõige Basil väärtustab eelkõige ausust ja tagasihoidlikkust. Tähtsal kohal tema elus on kunst, millega ta tegeleb kogu oma vaba aja. Oma muusa leiab ta Dorianis, kes on lummava välimuse ja puhta südametunnistusega. 9) Peamised ühenduskohad teose ja tänapäeva vahel. Tänapäevalgi puutuvad head inimesed kokku seltskonnaga, mis muudab nende mõttemaailma teiseks. Hedonism ei väljendu ainult füüsiliste tunnete rahuldamises, vaid ka mõtete rahuldamises. Praegusel ajal on lisaks ilusatele inimestele ja oopiumile saadaval palju teisigi mõnuaineid ja viise oma meele lahutamiseks. Narkootikumide
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde Dorian Gray on noor ja rikas, hingelt alles puhas ja rikkumata. Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga
Kolmanda vaatleja Henry Wottoni meelest oli samuti töö võrratu. Seda ilmselt selle töö siiruse ja tohutu pühenduse poolest. On palju inimesi, kes elavad vaid teiste jaoks. See tähendab, et hoolivad rohkem sellest, kuidas nad teistele mõjuvad, kui sellest, kuidas ennast ise kõige mugavamalt ja paremini tunnevad. Kui Dorian Grey nägi enda portreed, suutis ta äkitselt suure selgusega mõista, mis temas nii erilist on. Seal kõrval oli ka Henry Wotton, kes suutis Dorianis neid tundeid veelgi kinnitada, toita ja suurendada. Dorian teadis, et too maal on see, kelleks peab ta koguaeg kõigi silmis jääma. Seda arvas kõrvalt ka Wotton, manipuleerides teda uskuma, et elu pöörleb vaid pinnapealsuse, ilu ja nooruse ümber. Kõige selle tulemuseks lausus Dorian maali nähes teravad sõnad, et soovib igavesti jääda selliseks nagu portreel ning loodab, et too nägu portreel hoopis vananeks. Need sõnad panid
Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. B on leidnud D-s oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. (tuleb välja autori homoseksuaalsus) Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast (hingelise, mitte seksuaalse! :) ), püüab ta neid teineteisest eemale hoida. Teda ennast Henry rikkuda pole suutnud, aga Dorianile võib ta seda küll teha. Henry kõneleb nagu noor jumal, kuigi tavaliselt pole ta ideed konservatiivse kõlblusega sugugi kooskõlas, pigem sokeerivad. Henry paneb Dorian mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige
Ta teadis, et temaga ei juhtu midagi ja kogu halb läheb maalile. ,, Ta tundis, et nüüd on tõesti õige aeg valikut teha. Või oli ta valik juba tehtud? Jah, elu oli tema eest kõik ära lahendanud elu ja ta enda piiritu uudishimu elu vastu. Igavene noorus, ääretu kirg, peened salajased patud see kõik peab tema omaks saama. Portree peab tema häbikoormat kandma: see on kõik." 8. Basil on kunstnik, kes väärtustab ausust, ilu ja tagasihoidlikkust. Ta leiab oma muusa Dorianis, kes võlub ta oma puhta südametunnistuse ja kaunidusega. 9. Põhjus, miks Dorian oli vaatamata oma hukutavale mõjule soositud, peitus tema ilus. Ta nägu oli puhas ja muutumatu. Tsitaat: ,,Inetud jutud vaikisid, niipea kui Dorian Gray tuppa astus. Tema näo puhtuses oli midagi, mis neid talitses." 2. DORIANI EETILISED VALIKUD JA NENDE TAGAJÄRJED Positiivne: See, et ta oli ilus ja hea suhtleja Negatiivne:
kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D
Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema
kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D
Margaret Devereux romantiline iludus, kes suri aasta pärast peigmehe surma. Mr Hubbard punase põskhabemega väike raamimeister. Parker Basili teener. Sibyl Vane näitleja, kes Dorian Graysse armus. Teatri direktor paks ja kileva häälega juut. Victor Doriani teener. Raamatu tegevuskäik lühidalt Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Doriani enesehinnangu aina kõrgemale. Basil seletab Henryle, kuidas ta ei taha Doriani pilte näitustele panna, sest seal on liiga palju Basili ennast, liiga nähtavalt näha tema armastust Doriani vastu. Selle peale Henry lihtsalt naerab nagu alati. Henry ei võta elu tõsiselt. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henry't, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Basil ei taha, et Dorian Henryga suhtleks,
Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. B on leidnud D-s oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. (tuleb välja autori homoseksuaalsus) Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast (hingelise, mitte seksuaalse! Püüab ta neid teineteisest eemale hoida. Teda ennast H rikkuda pole suutnud, aga Dorianile võib ta seda kyll teha. H kõneleb nagu noor jumal, kuigi tavaliselt pole ta ideed konservatiivse kõlblusega sugugi kooskõlas, pigem shokeerivad. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel
Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib
Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu
kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta