On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine c) farmakoloogiline , keemiline ja füüsikaline manipuleerimine DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: anaboolsed androgeensed steroidid, diureetikumid, peptiidhormoonid
DOPING Doping on Maailma Antidopingu Agentuuri poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Maailma Antidopingu Agentuur (inglise keeles lühendatult WADA) asutati 1999. aastal. Maailma antidopingu koodeks jõustus 1. jaanuaril 2004. Esimest korda ajaloos kehtivad ühtsed antidopingut reguleerivad seadused ja sätted kõigile sportlastele kõikidel spordialadel. Maailmas on olemas vaid üks rahvusvaheliselt tunnustatud keelatud ainete nimekiri. Keelatud ainete nimekiri määrab kindlaks need keelatud ained ja meetodid, mis on dopinguna keelatud alati, ning need, mis on keelatud võistlussiseselt. WADA avaldab dopinguainete nimekirja vähemalt üks kord aastas. Aine või meetod lisatakse keelatud nimekirja juhul, kui on tegemist varjava ainega või ta vastab järgnevast kolmest kriteeriumist kahele: · omab võimet suurendada või suurendab sportlikku sooritust...
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................................6 Lisad..........................................................................................................................................................6 Sissejuhatus
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit,
silmapreparaate , kuid mitte rektaalselt. Kortikosteroide võib manustada ka liigesesiseste ja lokaalsete süstidena. Kui vastav reeglistik näeb ette , tuleb esitada ka teatis ravimi manustamise kohta. E. Beeta-blokaatorid Acebutolol , alprenolol ,atenolol , labetalol , metoprolol , nadolol , oxprenolol , propranolol , sotalol, ... ja nendega sarnased ained. Kui vastava Rahvusvahelise Spordialaliidu reeglistik seda ette näeb, testitakse ka beeta-blokaatoreid. DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja koos võistluste korraldajate või alaliidu esindajatega. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: I.C
50. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt tuvastada. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud katse võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline madalate sisalduste määramise metoodikatele. Näiteks mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist – 1)kemikaalijäägid toidus 2)saasteained mullas 3)ebasoovitavad lisandid tooraines 4) dopingukontroll 51. Termodünaamika I seadus.Suletud süsteemi siseenergia muutus on võrdne väliskeskkonnast soojuse kujul saadava energiahulgaga, millest on lahutatud energiahulk, mille süsteem annab ära töö:Soojuse hulga mõõtmine – kalorimeetria. Soojusmahtuvus – soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Hessi seadus-Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga
Vahel defineeritakse määramispiir kui madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul. Avastamispiir on oluline eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele. Iseäranis neile, millega määratakse mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist: – kemikaalijäägid toidus – saasteained mullas – ebasoovitavad lisandid tooraines – dopingukontroll 88. Saagis, täpsused, tudlikkus jne. Täpsus kordustäpsuse mõistes: korvusmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav suurus – iseloomustab juhuslikku viga Kui korduvmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest
Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir (ka detekteerimispiir) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Avastamispiir on oluline eeskätt madalate sisalduste määramise metoodikatele. Iseäranis neile, millega määratakse mõne “keelatud” või “ebasoovitava” lisandi leidumist N: kemikaalijäägid toidus, saasteained mullas, ebasoovitavad lisandid tooraines, dopingukontroll Määramispiir (ka kvantiseerimispiir) on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika võimaldab usaldusväärselt kvantitatiivselt määrata. Vahel defineeritakse määramispiir kui madalaima kontsentratsiooniga punkt kalibreerimisgraafikul. 74. Saagis, täpsused, tundlikkus jne. Saagis (R – „recovery“) näitab seda, milline osa proovis olevast analüüdist saab lõppkokkuvõttes mõõdetud.
Avastamispiir (LoD) on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on võimalik antud metoodikaga usaldusväärselt avastada ja identifitseerida. Määramispiir (LoQ) on vähim analüüsi sisaldus proovis, mida on võimalik kvantitatiivselt määrata. Avastamispiir on oluline eelkõige madalate sisalduste määramise metoodikatele, nt kui määratakse keelatud või ebasoovitavaid aineid, nt kemikaale toiduainetes, saasteaineid mullas, dopingukontroll. Lineaarne ala on selline ala analüüdi signaali / kontsentratsiooni graafikul, mis on lineaarne. Tööala on üldjuhul lineaarsest alast laiem, samuti ei pea analüüdi määramiseks alati lineaarset funktsiooni kasutama. 5. Analüüsimetoodika saagis, selle määramine Saagis näitab, milline osa proovis sisalduvast analüüdist saab mõõdetud ehk siis mõõdetud analüüdisisalduse ja tegeliku sisalduse suhe. Metoodika saagis iseloomustab metoodika
annaabi.ee 
