Ristisõjad
Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas
oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas
philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu.
Neljas ristisõda.
Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 .
Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia
doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis
konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja
paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu
meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli
vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi.
annaabi.ee 
