Radiobioloogia ja kiirguskaitse
saaduna pika aja jooksul (näit aasta) on väiksema toimega kui sama doos saaduna
mõne tunni jooksul. Kõrge LET-iga kiirguste puhul on vastupidi. Samas ei ole
bioloogilise toime tugevus täpselt proportsionaalne saadud doosiga, väiksemate
dooside bioloogiline toime muutub järjest vähem ”efektiivseks”. Et üle kanda riski
suurust suurelt doosilt ja doosi-tasemelt väikesele doosile ja doositasemele
kasutatakse doosi ja doositaseme efektiivsuse faktorit e DDTEF (ingl. DDREF).
Madala LET-iga kiirgustele on soovituslik DDTEF=2.
Kui 10 inimest võtavad igaüks 100 tabletti aspiriini korraga, siis vähemalt 9 neist
sureb. See on suur doositase, mille puhul võib tõmmata parelleeli aatompommiohvrite
kiirgusandmetega. Mis aga juhtub, kui sama aspiriinikogus, st 1000 tabletti, jagada
1000 inimese vahel? Selline jaotumine oleks sarnane kiirgussfääri töötajate
doosidega, kus suur hulk inimesi saab väga väikese kiirgusdoosi