Kunstlik viljastamine.
Kuidas toimub?
Doonorispermat kasutatakse enamasti nn. emakasisese insemineerimise protseduuris, mis
tähendab, et peale spermatosoidide pesemist ja liikuva fraktsiooni rikastamist süstitakse
spermatosoidide lahus peene plastkapillaari kaudu retsipientnaise emakasse ja seda viimase
ovulatsioonipäeva vahetus läheduses. Enamasti eelneb ovulatsioonile ka nõrk stimulatsioon,
et toetada munaraku arengut ja kasvu. Meetodit nimetatakse IUI-ks (intrauterine
insemination) - doonorsperma korral IUD-ks (intrauterine insemination with donor sperm).
Eesti kunstliku viljastumise 10 olulist fakti :
1. Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist
tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult
viljastada.
2. Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või
lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Loetelu