Ashilevi, Portselansuits
funktsionaalseteks sündinud. Mida
me saaksime teha, kui meil poleks
kehasid, ainult teadvused? Me
mõtleksime. Aga kas mõtlemine ei
ole tegevus? Inimesed on nii
meeleheitlikud olendid. Aga
niimoodi mõteldes on õudne elada
ja ma ei saa sellest lahti, sest
see tundub nii seletamatult
loogiline: kogu elu kulg.
Lihtsalt ongi nii, et sa tekid
siia maailma nagu järjekordse
keemilise reaktsiooni tulem ja
tegutsed ja kaod ära. Ma jälgin
seda sama kirega, millega ma
jälgiksin doominoklotside
langemist. Sellepärast mulle
meeldivad religioon ja filosoofia
ja kunst: nad jätavad sellesse
plaani eetrit. Ruumi millekski
enamaks. Aga ikkagi, ma mõtlen,
ma ei kujuta ennast ette
rasedana. Me oleme mõlemad
piisavas füüsilises vormis, et
kui me peaksime seksima ja kui sa
peaksid minusse spermat pritsima,
siis tõenäosus on, et minu
munarakk reageerib sinu
seemnerakuga ja sealt hakkab
loogilist geneetilist koodipidi
arenema veel üks inimene, aga ta
olekski veel üks abitu inimene,
annaabi.ee 
