Poliitikafilosoofia
annaks rahva poolt valitsemine, nagu klassikaline demokraatiadoktriin seda ette kujutab,
tihtipeale mõõtu välja. Räägitakse ka inimloomusest poliitikas. Sageli korratavate otsuste
kulgemises on indiviidid allutatud soodsa ja ebasoodsa kogemuse tervistavale ja
ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised
motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult.
Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et
doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda
enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks.
Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast.
Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika.
Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes
annaabi.ee 
