Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise- tähtsamaid
vahendeid ja väliseid tunnuseid (laps õpib rääkima vanemate keelt). Osa laiemast
käitumisskeemist on keelemäng (nuiamine, palumine jms) Nt austust võib avaldada sõnadega,
aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või
mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud
sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid
sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis
roll töö organiseerimisel ja tegemisel.
Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist jne.
Tähtsaim normisüsteem on igapäevaelus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata
käitumisjuhised, normi rikkumine põhjustab sanktsioone (nt keelelise normi rikkumisel ei saada
sõnumist aru).