Kakskeelsus
Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad
oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule
tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks
panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist
kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse
dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool
kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk
lapse arengule.
Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika
süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus
(sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks
annaabi.ee 
