Bioplastikud
Biolagunemise kriteeriumiks loetakse seda, et plast kaotab aeroobsel lagunemisel CO 2 –na
60% oma süsinikust 180 päeva jooksul. Tegelik süsinikukadu on suurem, sest ka biomass
(nt huumus) on lagunenud polümeer. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult
lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus-
ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit,
dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse
piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne
protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab
kasutada kütusena.
Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt
hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all
annaabi.ee 
