KLAAS
populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele.
Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi
leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi
päikese spektraalanalüüsi eksperimendid, tema kirjeldus valguse dispersioonist ja
valguskiirte murdumisest klaasil, termin "kindlad jooned spektril" ning huvi värvide
korrektsioonist teleskoobi läätsedega, kõik see tiivustas inglast John Dollandit 1757
aastal välja mõtlema akromaatilist läätse, mis valmistati kroon- ja flintklaasi
komponentidest.
Omadussõna "kroon" oli 17 ja 18 sajandil kasutuses Inglismaa kodudes, tähendades
aknaklaasi. Samuti öeldi enne optiliste klaaside arengut ka prilliklaaside kohta krooni
lääts. Tänapäeval viitab see sõna klaasile, mis koosneb paljudest koostisosadest:
ränidioksiid, sooda või kaaliumkarbonaat, lubi.