Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded. "Ebaajalooline ajalooline komöödia","Romulus Suur"-uurib võimu ja vaimu paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust. Peter Weiss-eesmärk näidata faktide varal kapitalistliku süsteemi pahupoolt."Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu.
Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2
Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid: karakterdraama, ideedraama, konversatsiooninäidend, olustikudraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat. Inimesekujutus draamas. Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi
Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga Draama alažanrid – olmedraama, psühholoogiline draama, ideedraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad tegelased, ansamblimäng, iga tegelane ja näidend tervikuna vajavad tõlgendamist In-yer-face – napp ja lakooniline keelekasutus; julmad suhted ja vägivald, abstraksted tegelased B.Brecht – eepilise teatri teooria Võõritusefekt – kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahele. Näidatakse, et näidatakse. (Selgitavad ja kommenteerivad sildid laval, näitleja
Osa neist lähevad pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne, aga satuvad inimkaubitsemise ohvriks. Tine osa naisi teavad, et lähevad välja prostitutsioonile, ent paraku siiski enamus ei tea, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Esmalt arvatakse, et selle tegevuse võib alati lõpetada, kuid tegelikkuses sellest ringist niisama naljalt enam välja ei saa. Ka kodumaine seriaal "Õnne 13" on teema üles võtnud ning dokumentaaldraama toob välja drastilise loo, mis ühe noore inimesega võib juhtuda (koolilõpetanust lapsehoidja satub bordelli tööle, temast tehakse narkomaan, pääsemiseks tuleb põgeneda...). Kõik inimesed võivad sattuda inimkaubanduse ohvriks, kui ei teata mõningaid olulisi asju. Näiteks tuleb välja 2003.aastal gümnaasiumi lõpetajate seas läbi viidud uuringust, et 29% neist, kes on välismaal tööl käinud, ei lugenud läbi lepingut, 97% ei leppinud kokku hädaabisignaalis, 37% ei
dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine · psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine · ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? · Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega · tragikomöödia ambivalentne, nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast)
Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. · Ideedraama eesmärk on üldise tähendusega ideid esitada või põhjendada. Tegelased ja süzee alluvad eesmärgile. Konflikt põhineb vastandlike vaadete kokkupõrkel. Idee võib olla nii filosoofiline, poliitiline jne. · Publitsistlik draama aktuaalsete probleemide otsejooneline esitus. Selge konflikt, tegelased ja süzee on allutatud, eksponeerimaks ühiskonnaelu nõrku külgi. · Ajalooline draama · Dokumentaaldraama lähtub dokumentaalmaterjalidest, nt ajaloolised tekstid või biograafiad. · Pseudo-dokumentaaldraama dokumentaalsetest materjalidest lähtuv, ent ümber pööratud versioon. In-yer-face draama rajasid 1990ndate brutalistid. Üldiselt draamast kaugel. Pigem elutunnetuslik kui vormist lähtuv määratlus. Omane katastroofiline tunnetus. Hästi tehtud näidend vastab struktuurireeglitele, põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil
avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. 3) Ideedraama eesärgiks on mingi üldise tähendusega ideede esitamine ja/või põhjendamine; tegelased ja süzee on sellele ülesandele allutatud. Konflikt baseerub harilikult vastandlike vaadete- hoiakute kokkupõrkel. 4) Ajalooline draama 5) Dokumentaaldraama o pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? Melodraama: · Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda. · Välja kujunenud 19. Sajandil Tragikomöödia: · Eraldi zanrina alates Edmond Rostandi "Cyrano de Bergeracist": traagilise ja koomilise
See, kuidas teater tegi 1920nendatel aastatel üha suurema panuse teatraalsusele, otsis erinevaid viise publiku köitmiseks, püüdis kasutada improvisatsioone ja asetas rõhu tulemuse asemel pigem protsessile, kajastas täiel määral reaktsiooni kino kasvavale populaarsusele. Kui teised lavastajad üritasid rõhutada elavale teatrile iseloomulikke jooni, püüdis Pscator filmi üle mängida viimase enda vahenditega. Rajas teatri New Yorki Ziegfeld Theatre. Arendas välja tänapäeval dokumentaaldraama nime all tuntud zanri. ,,Talvepalee vallutamine" - pani paika ajastu piirjooned, keskendudes vene revolutsiooni tõukejõududele. Võimsa vaatemängu asemel Piscatori eesmärgiks reaalsuse tihendamine, mis annaks konkreetse kuju sellistele ühiskondlikele abstraktsioonidele nagu kapitalism või klassivõitlus. Poliitiline teater Saksamaal ja Eepiline teater. III Näitekirjanik (Sulgudes näitekirjanike teoste lugemine pole kohustuslik,