Eduard Tubin
Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti
kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale,
flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis
kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja
tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised
harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt
ühtsed ja kindlasti terviklikud. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on
minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine. Eduardi muusika on alati laetud
suure sisemise pingega, aga tema muusikat tajutakse rahvuslikuna, kuna tihti kasutas Tubin
oma teostes rahvaviise. Tubina huvi rahvamuusika vastu oli teaduslikku laadi ning ta püüdis
sügavalt mõista ja tajuda selle olemust