Elektriajamite elektroonsed susteemid
..1894) ja Peter Lebedev (1866...1912), valmistades sellega ette
uute tehnoloogiate nagu raadio, televisioon, arvutid, jne kiire õitsengu.
Esimese elektrimootori ehitas Joseph Henry (1797...1878) aastal 1831 ja Moritz Hermann
Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava
kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem
(generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky
(1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja
faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte.
Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti
kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja
vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923
sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine
annaabi.ee 
