-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin aeti äri ja sõmiti lepinguid Tähtsaim Forum Romanum, aga pea igale keisrile ehitati foorum Foorumi varemed Forum Romanum Sambad Trajanusele pühendatud Asus Trajanuse foorumil 30m kõrge ja alus+19 marmorsilindrit Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus
Topic Entertainment & Media The first newspapers were probably handwritten newssheets that government posted in public places. The earliest known newssheet was probably the Acta Diurna (Daily Events). Which began in Rome in 59 B.C. It reported the proceedings of the Roman Senate and such news as births and deaths.The first printed newspaper was a Chinese circular called Dibao. It was printed from carved wooden blocks during the A.D. 700's. The first regular published printed newspaper in Europe was Avisa Relation oder Zeitung of Strasbourg, Germany (now France). It started in 1609. A weekly newssheet established in 1622 was the first printed newspaper in England.
Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte. Tema tähtsus Rooma ajaloos: 1) taastas riigis rahu ja korra ning vähendas makse. 2) Pidas oluliseks avalikku arvamust. Lõi ajakirjanduse. Roomas hakkas ilmuma ajaleht Acta Diurna käsitsi kirjutatud väljaanne, mis pajatas sellest, mis Senatis toimub. Seda levitati kogu Rooma riigis. 3) Caesar koostas põhjaliku Rooma riigi kaardi. Kogu riik kaardistati. 4) Väga oluline on, et Caesar viis läbi kalendrireformi. See tähendas üleminekut päikesekalendrile, aastas 365 päeva, iga 4 aasta tagant oli 1 lisapäevaga aasta. Caesari kalender oli kasutusel enam kui 1500 aastat ja täna tuntakse seda nn
Pika maa taha suuliste, hiljem ka kirjalike teadete edastamiseks kasutasid jõukamad inimesed ja sõjapealikud saadikuid ehk virgatseid. Saadikute kasutamine oli levinud ka Eestis. Tähtsamate avalike teadete levitamiseks loeti neid suuremates linnades peaväljakutel valjusti ette. Roomas kasutati tähtsama poliitilise informatsiooni levitamiseks erilisi tahvleid, mis lugemiseks välja pandi. Vajadusel tehti tahvlitest koopiad ja saadeti ka provintsidesse. Selliseid tahvleid kutsuti acta diurna ja sellest pärinebki sõna zurnaal. Roomas oli ka iga päev vahetatav tahvel nn ,,päevaleht acta urbana. Kõne on väga asjakohane lähisuhtluses, aga üksteisest ruumis ja ajas kaugel asuvate inimeste vahel on tarvis kirjalikke tekste. Ka kommunikatsiooni erinevate põlvkondade vahel on vajalik, et eelmiste põlvede kogemused säiliksid, et ühiskonnal oleks kollektiivne mälu. · Paberile trükitud ajalehe loomise au kuulub hiinlastele. 725. aasta paiku hakkas
kooli süsteemi: 1. Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus. 2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist. Hulgi- ehk massiteave Trükkiajakirjanduse areng Gaius Julius Caesar 59.a.e.Kr. "Acta Diurna" ("Päeva sündmused") - esimene ajalehe taoline katsetus. Levitati käsikirjaliselt. Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus 618-1911. Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti. Johann von Rist - 1663. aastal asutati esimene ajakiri (kogumik) "Erbauliche monat-underrechnungen." Denis de Sallo 1665a. "Journal des Scranas." 1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche postzeitung." 1766. aastal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Peter Wilde juhtimisel: "Lühhike
annaabi.ee 
