Kristallilise XeF4 DH298= -252 kJ/mol, tihedus 4,04 g/cm3. Sulab 114ºC juures märgatavalt lagunemata. XeF4 saadakse Xe oksüdeerimisel Fluoriga 400ºC - nisoojendamisel , elektrilahendusel või elavhõbedalambiga kiiritamisel (Xe+2F2=XeF4). Ksenoon (IV) ühendid on küllalt tugevad oksüdeerijad. Soojendamisel oksüdeerivad nad vesinikku, plaatinat (Pt+ XeF4+2HF=H2[PtF6]+Xe, 4KJ+ XeF4=Xe+2J2+4KF). Soojendamisel ja hüdrolüüsil XeF4 disproportsioneerub (3XeF4=2XeF6+Xe). Ksenoon (VI) ühendid: Xe (VI) ühenditest on tuntud fluoriidid (XeF 6), oksiidid (XeO3), oksofluoriidid (XeO2F2), hüdroksiidid (Xe(OH)6) ja XeO42- ning XeO66- tüüpi kompleksühendid. Ksenoonheksafluoriid (XeF6) on kristalliline värvuseta aine (sulamistemperatuur 48ºC). Toatemperatuuril püsiv XeF6 molekul on moonutatud oktaeedri kujuline sp3d2f hübridiseerunud (molekul on viisnurkse bipüramiidi kujuline, mille ühes tipus on vaba elektronpaar)
· Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel: · Laboratoorselt saadakse NO-d nitritite pehmel redutseerimisel: · NO on värvusetu gaas, mis oksüdeerub õhus NO2-ks: · NO2 on mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas. · NO2 molekulis on paaritu arv elektrone ja gaasifaasis on ta tasakaalus oma värvusetu dimeeriga N2O4. Tahkes faasis esineb ta ainult dimeerina. · Vees lahustumisel või ka atmosfääris veeauru toimel NO2 disproportsioneerub: · Nii NO kui NO2 on paramagnetilised (paaritu arvu elektronidega) molekulid. · Nende segu jahutamisel alla -20 °C molekulid kombineeruvad ja tekib sinine vedel N2O3, mis gaasina on ebastabiilne. · Vees lahustudes annab N2O3 lämmastikushappe HNO2, mis on nõrk hape (K = 4,3·10-4). 37. Võrrelge lämmastikushappe ja lämmastikhappe omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid