Kolloid- ja pindnähtuste keemia
reguleerida lüofoobsete disperssete süsteemide mõõtmeid kondensatsioonimeetodil?
Kondensatsioonimeetodi eesmärgiks on väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide)
liitmine suuremateks agregaatideks
Kondensatsioonil tekkivate osakeste mõõtmed määrab kiiruste v1 ja v2 vahekord. Kui mõlemad
kiirused on ligilähedased (v1v2), siis jõuavad kristallisatsiooni algul tekkinud keskmed kasvada
märgatavalt suuremateks kui protsessi lõpul tekkinud keskmed. Seega saame ebaühtlase
dispersiooniastmega soolid. Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus
olema palju suurem kui kasvukiirus (v1>>v2). Sel juhul on osakeste kasvamise momendiks
tekkinud palju keskmeid ning suurem osa ainest eraldunud. Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure
hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma
mõõtmetelt oluliselt suureneda
4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste