Kultuurilugude semiootikast
kiiresti"... sest välise efektiga, ilma refleksiivsuseta, ei teki printsiipi. Printsiip tekib siis, kui on
tajutav see refleksiivus, mis on toimunud, ning on näha konstruktsioon. Printsiip on see, kuidas
refleksiivus kajastub konstruktsioonis. Alati peab mõtlema sellele, et meie tekstidest on näha
see, kuidas me mõtleme, kui me oma lugu esitame.
Diskursiivsus
On see printsiip, kuidas ,,mina" asjadele läheneb. Tegelikult elame me kõik vägagi samas
diskursiivsuses, st me läheneme asjadele paljuski samamoodi, tõlgendame samamoodi ning meie
hoiakud on sarnased, kui me midagi kogeme. Diskursiivsus on pidevalt muutuv ja muutub koos
ühiskonna muutustega. Diskursiivsus on mõtteviis, mis peegeldub mingis sõnas või pildis, mille me
endast välja anname. Samas, faktid, mis meid ümbritsevad on ,,faktid" esmalt seetõttu, et me
läheneme neile kui ,,faktidele". Kultuuri funktsioon on ju ka selles, et me oma igapäevase
annaabi.ee 
