Elektriajami juhtimine
Kõiki neid teisendusi tehakse
operatsioonivõimenditel põhinevate elektriliste lülitustega.
Kuna vektormuutujaid käsitletakse nii rist- kui polaarkoordinaadistikus, siis vajatakse
lisaks loetletutele veel muundureid, mis teisendavad muutujaid ristkoordinaadistikust
polaarkoordinaadistikku ning vastupidi. Niisuguste muundurite hulka kuulub näiteks
vektori moodulimääraja. Kõigi selliste teisenduste realiseerimiseks on võimalik valida
programmilisi, analoogriistvara või diskreetriistvara vahendeid. Kõige mugavam on
muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt
nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid.
Otsese vektorjuhtimise rakendamise probleemiks on asünkroonmootori dünaamika-
mudeli arvutamine, st mootori simuleerimine juhtimiseks piisava kiirusega.
6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine.
Asünkroonmootori momendi võib tema tööpiirkonnas lugeda võrdeliseks libistusega,
annaabi.ee 
