Kaasaaegne Eesti kunstnik
Kultuurkapitali preemia 2010. ja 2013. aastal, mil Eesti kunstiarreenil oli
juba omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tema saatetekstidega
mustvalge analoogfotograafia, mis enamasti kujutas arhitektuurilisi
pabermakette.
Kunstnik on oma viimaste aastate kontseptuaalsetes fotoseeriates
käsitlenud valdkondi alates demokraatia võimalikkusest (“Vox Populi, Vox
Dei”) ning distsipliinist ja karistusest (“Liberal Solution”) kuni
postmodernismijärgse teooria ummikseisuni (“Post Discursum”).
Farkas fotografeerib ühes ja samas valgustuse ja värvigamma režiimis
oma toole, laudu, diivaneid jmt inimtekkelisi asju kujutavaid pabermakette.
Ta nokitseb ise need väikesed paberist mudelikesed valmis, loob neist
ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka
fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel
lõppu.
Kus ta õppinud on?
Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA
Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA
Isiknäitused (viimased)