Tänu kellele pole meil kodusõda
tegelikult (ega ole praegugi) jagunenud sugugi vaid kaheks äärmuseks,
kuigi taas kord just säärast muljet üritati sündmuste eel ja käigus
tekitada.
Kui asetaksime kõnealuse sümboli sotsiaalsel väljal ükskõik millisesse
punkti, näeksime hästi, et selsamal väljal asuvate isikute või rühmade
vaade ja sellest tulenev käsitlus sõltub nende asendist sümboli suhtes ning
sellega kaasnevatest paljudest mõjutajatest.
Äärmuslikke vaateid võimendades õnnestus sündmuste dirigeerijatel
suurendada küll täiesti vastandlikel positsioonidel asuvate isikute hulka,
kuid mina usun, et enamik eestimaalastest jäi sündmuste käigus
"tsentrisse", säilitades seejuures oma erinevad hoiakud sümboli suhtes.
Just seal, sotsiaalsel väljal erinevates tsentripositsioonides paiknevate
seisukohtade pinnal, oleks saanud sündida ühiskondlik dialoog ja selle
alusel tulnuks kujundada monumendi lõplik saatus. See aga polnud