Füüsika kt. 1 konspekt
jaotunud (polaarsed molekulid). Mõlemal juhul on dielektriku summaarne
elektriline moment võrdne nulliga. .
Välise välja toimel dielektrik polariseerub. See tähendab, et dielektriku
resulteeriv elektriline moment muutub nullist erinevaks.
Mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse üksteise suhtes, ta muutub polaarseks
ja omab dipoolmomenti. Polaarset pööratakse väljaga samasihiliseks ja
deformeeritakse nii, et dipoolmoment samuti suureneb. Mõlemal juhul püüab väli
asetada dipoolimomente korrapäraselt, väljasihiliseks. Soojusliikumine omakorda
püüab korrapära ära kaotada. Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on
väline väli . Tugevam väli suudab dipoole korrapäraselt asetada, s.t soojuslikule
liikumisele ebakorrapärale- vastu seista.
Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga
seda nim dielektriku polarisatsioonivektoriks ehk polarisatsiooniks. Antud
kohas aines võetakse ruumielement V ning summeritakse seal asuvate
annaabi.ee 
