muu gaasi tasase põlemisegi või ülitiheda plasmaga. Teised teooriad väidavad seda, et äikesetormi ajal on ülitugevad elektriväljad, mis võivad koondada kosmilisi osakesi, mis omakorda ergastavad õhus olevaid gaase [2]. 3 2. ABRAHAMSONI JA DINNISSI TEOORIA Kaks Uus-Meremaa teadlast Abrahamson ja Dinniss hakkasid uurima protsesse, mis tekivad siis, kui välk lööb maa pinnasesse. Muld koosneb tavaliselt rohkel määral räni ning süsiniku ühenditest. Räni on pooljuht materjal, mida kasutatakse tänapäeva eletriseadmetes. Kõrgetel temperatuuridel on võimalik puhast räni keemiliselt eraldada, kuid see vajab teatuid tingimusi. Temperatuur peab tõusma vähemalt 3300 kraadini ja süsiniku kontsentratsioon peab keskkonnas ületama räni oma vähemalt üle kahe korra
umbes 20 cm kuni meeter. Keravälk on plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Iseloomulik Ümmargune, läbimõõduga umbes 20 cm Häguste äärtega Helendab samamoodi, nagu üks tavaline sajavatine elektripirn
annaabi.ee 
