Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse õhukogust, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja mis on vajalik 1kg või 1m3 kütuse täielikuks põlemiseks määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. vastavalt keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud vahekordadele. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja Kütused. Kütuse põlemine. Kütus on aine, mille keemilisel nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- ühinemisel oksüdeeriaga (hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Kütusek loetakse aineid, mis täidavad järgmisi tingimusi: Soojusarvutus, 2
antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke
soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende osaline või täielik segunemine. Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi soojustootlikus, soojuskandjad ja nende alg- ja lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: