Antigeen- antikeha vastasmõju. Eri tüüpi antikehad
pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav
(pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud)
Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud
omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga.
IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii
monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis.
Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud
Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA-
ks ehk sIgA-ks. IgA2 on põhiline immunoglobuliin, mis esineb limaskestade
eritistes(k.a. pisarad, sülg, higi, ternespiim ja sugukuseteede, seedetrakti,
eesnäärme- ja hingamisteede epiteel). Sekretoorne IgA on dimeer, mis koosneb
kahest IgA antikeha molekulist, mis on omavahel seotud valguga, mida
nimetatakse J(joining)-ahelaks. Et see üksus saaks erituda, peab lisaks olema
kinnitunud valk, mida nimetatakse sekretoorseks osaks