Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...
kaevanud 9) kotlet, kotlett 10) pankrott, pankrot 11) krahhki, krahhgi 12) bossgi, bosski 13) materiaalne, materjaalne 14) düsigeeli, dussigeeli 15) intelligentne, intelligentne 16) kalligraafia, galligraafia 17) pensjonär, pensionär 18) süzee, süzee 19) aksent, aktsent 20) potentsiaalne, potensiaalne 21) ülesse, üles 22) kirjablokk, kirjaplokk Kirjutage lühendiga: näiteks nt, nii-öelda n-ö, enne Kristuse sündi eKr, esmaspäev E , linn l, Mida tähendavad sõnad: diletant - asjaarmastaja, dissertant doktoritöö kaitsja, dissident teisitimõtleja. 1 neli neljas nelja neljanda nelja neljandat 2 JT, J. T. J. Timberg 3 Kaashäälikuühendis on kõik häälikud ühekordselt. Näiteks kärbes. Erandid: liitsõnad (nt plekktoos); gi ja ki liitumine (nt kasski).
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
VÕÕRSÕNAD 1. Otsi ja kirjuta sõnade eestikeelsed sünonüümid. AFERIST- õnnekütt, pettur, afäärimeister AFISS- müürileht, kuulutus, plakat ANNULLERIMA- tühistama, kehtetuks tunnistama BANAALNE- labane, maotu, äraleierdatud, lame BARELJEEF- madalreljeef BLAMEERIMA, BLAMAAZ - häbistama, naeruvääristama; häbi(asi), naeruvääristus BLUFF, bluffima - ülespuhuv v kiitlev väljamõeldis, kõmuteade; blufiga eksiteele juhtima BOHEEMLANE - korrapäratu, muretu eluviisiga haritlane DEFEKT - puue, viga, rike DEFITSIIT - vajak, puudujääk, nappus DEKADENTS - langus, allakäik DELEGAAT - esindaja, saadik -DEMOGRAAFILINE, demograafia - demograafiaga seotud, rahvastiku- ; rahvastikuteadus DILETANT, DILETANTLIK asjaarmastaja ; asjaarmastajalik DISTSIPLIIN - kindlaksmääratud kord ; korrale allumine ENTSÜKLOPEEDIA - teadusalade kaupa v tähestikuliselt järjestatud materjaliga teatmeteos FAMILIAARNE - pealetükkivalt sõbralik, liiga kodune FI...
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).» Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute ehituselementide kaunistused, hävinud skulptuurid interjöörist, portaalidest ja mitmest varisenud või lammutatud viilust. Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos: XII sajandi II pool / XIII sajandi algus
" Seega võib öelda, et tolleaegse kirjanduse seisukohast teeb kunstnik tõelist tööd, mille eesmärk on rahvustunde tagamine. Samas ei ole ammendav arusaam, et loometöö peab olema kunstniku põhiamet. Tuglase novellis ,,Arthur Valdes" on minategelane öelnud: ,,Olin harjunud eneselt ja teistelt nõudma, et kirjanik oleks kõigepealt artist ja spetsialist. Selle vastu tõendas aga Valdes, et loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant sõna kaunis ja meeldivas tähenduses." Järelikult pole kirjanduses olemas mingit kunstniku võrdkuju või stereotüüpi iga kirjanik loob ise tegelaskuju, kes vastab tema isiklikele ideaalidele. Eesti kirjanduses on kujutatud ka ande olulisust kunstniku jaoks. Teema tõuseb teravamalt esile Eduard Vilde näidendis ,,Tabamata ime", kus klaverikunstnik Leo Saalep kulutab naise sunnil küll palju aega harjutamisele, kuid ande puudumise tõttu siiski eriti kaugele ei jõua
1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal
Natüürmort kirsitaldrikuga (1885 - 87) ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870-ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta
krobelisuse tagajärjena, et Liivi luule mõjub katkendlikult. Liivi luulet on raske ette lugeda, sest ta värsimõõt on ebaühtlane, rõhud erinevad reati, rikkudes kauni kõla ära. 4) POEET. Tuglas sõnul mõjub Liiv, sest ta on poeet – müstiline tasand. Tuglas peab silmas romantilise luuletaja kuju. Poeet ütleb välja seda, mida välja öelda ei ole võimalik. 26. Ernst Enno (1875–1934) luule põhikujundid ja teemad Ernst Enno luule oli Tuglase jaoks diletant, harrastaja, sest ta luuletused ei vastanud „N-E“ mudelile. Enno väärtuse tunneb ära Visnapuu 1920ndatel, kui rõhutab Enno luule intuitiivset alget. Enno ei sobi Eesti kirjanduskaanonisse, sest I EV ja Nõukogude ajal oli moes realistlik kirjandus, sest seal on religioossed motiivid. Enno pole kunagi olnud Eesti luule keskne tegelane. Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“).
Ta kirjutas populaarsetel teemadel. Ta järgis oma õpetajat luules: Zukovskit ja Batjuskovi. Sel perioodil oskas ta neid nii hästi järgida, et mõned Puskini luuletused võiks pidada Z või Batjuskovi omadeks. Ta püüab kirjutada mitmes zanris, aga alustab juba poeemi kirjutamist (,,Ruslan ja Ljudmilla"). Puskin hakkas juba lütseumi ajal mõtlema endast kui luuletajast. Poeemi kirjutamine oli selliseks luuletaja tunnuseks. See ei ole ainult diletant, kes kirjutab oma vabast ajast. Tol ajal kirjutasid väga paljud inimesed luuletusi. Poeem oli luuletaja märgiks. Luuletajakshakkamine oli otsustav samm. Luuletajakutse ei olnud tol ajal võrdväärne teiste elukutsetega. Tänu Puskinile muutus luuletajakutse diplomaatia-, ametniku- ja 24 sõjaväekarjääriga samaväärseks. Odessas oodati Puskinilt korraliku ametniku tööd. Ta ei tahtnud seda aga teha, kuna ta arvas, et ta on luuletaja.
1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880-ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal
1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870-ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana. Selle kaudu tutvus ta impressionistidega. Gauguin oli täielik iseõppija ja diletant ning hakkas kunstiga pidevalt tegelema alles 1880- ndate aastate alguses. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole lõi ta kontaktid sümbolistlike kirjanikega, hakkas elama ja töötama Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891
Tahe ilmutab oma olemust, muusika ongi tahe. Kui sa tahad tahtele läheneda, siis kuula muusikat. T püüab kogu aeg illustreerida Liza ja Lavretski armusuhteid muusika abil. Lemmi kuju on seotud 20. 30ndate aastate muusikukujuga. Lemmil on õnnetu saatus. Ta ei suutnud ennast muusikuna üles töötada. Ta hakkas klaverit õpetama. Ta esindab romantismikultuuri, mis on minevik. T näitab Lemmi ja läänlase Pansini vaidlust. Pansin on pealiskaudne diletant, kes oskab kõike natuke. Ta teeb kõike pealiskaudselt. Pansin on ametnik, tal on teatud põlglikkus venelaste suhtes. T püüab ennast läänlasena eraldada sellistest inimestest. T arvab, et peab olema küll orientatsioon lääneeuroopa kultuurile, kuid peab ka austama seda, mis on vene enda kultuuris. 1860. ilmub romaan ,,Eelõhtul". Sovremenniku toimetuses hakkavad kaastööd tegema kaks meest, kes on revolutsioonilise-radikaalse idee pooldajad. Need on Tsernõsevski ja Dobroljubov
muutuda ebakindlaks, kui arvatakse end mõistvat väljendit ja võhikuna interpreteeritakse tehnilisi termineid teisiti kui spetsialist, nt põhiseaduse art 3 räägib kõikide inimeste võrdsusest. Et selle sisu juristidele sugugi nii selge ei ole, annab tunnistust üle 400 lk kommentaar. Erialakeele problemaatilisus seisneb ka selles, et väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Ehtne erialakeel on alati seotud spetsialistiga... Kui seda kasutab diletant, kaotab erialakeel oma vahetu seose erialase mõtlemisega; mõisted ja ütlused minetavad olulise osa oma sisust ja täpsusest, eelkõige aga oma suhtest erialase süsteemiga, millest võhik ei oma ülevaadet. Teisisõnu, spetsialist valdab oma erialakeelset väljendit sotsiaalkultuurilises raamis suurimal konkretiseerimistasemel, võhik on väljendit kasutades abstraktsel tasandil. Ehk, juristile on õigusteaduslik mõiste (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
