..2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = 3Fe2(SO4)3 + Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O oksüdeerija Cr6+ +3e = Cr3+ redutseerja Fe2+ -e = Fe3+ 3 Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Toimuvad muutused on tingitud segu pH keskkonna muutumisest, sademete tekkest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
..2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand Cr2O72(aq) + 6Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) K2Cr2O7 + 6FeSO4 + 7H2SO4 = Cr2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada.
..2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Cr2O72reageerib kui oksüdeerija, mille tulemusena kaob lahusele iseloomulik dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Cr6+ +3e = Cr3+ *1 oksüdeerija Fe2+ -e = Fe3+ *3 redutseerja Lahus värvus mustaks, kadus dikromatsioonist tingitud värvus. Kokkuvõte: Reaktsioonivõrrandeid kirjaldavad nii ioon- kui molekulaarkujulised võrrandid. Muutused on tingitud: aluse keskkonna muutumisest, ainete omavahelisest reageerimisest, metalli asukohast pingeres jne. Muutusi on võimalik reaktsioonivõrrandi põhjal ette ennustada ning katseliselt teostada. Katseid võib lugeda õnnestunuks, oli näha nii sadenemist, gaasi eraldumist kui ka värvuse muutust.