Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööst...
nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 2 16.05.2005 Teine Vennike 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA TÕENE AUDI A6 2005 3,7 diisel 234DES VÄÄR ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT TÕENE VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE TÕENE Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE Nimetu...
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Nimi MINU LEMMIKAUTO Referaat Juhendaja: Tartu 2012 1. ESIMENE PÕLVKOND (1994-2003) Audi A8-t esitleti Euroopas esmakordselt 1994. aastal ja see oli mõeldud asendama firma senist lipulaeva Audi V8-t. Põhja-Ameerikas jõudis Audi A8 müüki alles 1997. aastal. Erinevalt mudelist V8, mis oli ehitatud terasraamile, ehitati Audi A8 uuele Volkswagen D2 põhjale, mis kujutas endast ruumilist alumiiniumraami, vähendades auto kaalu, samas jättes kere sama jäigaks kui varem. Mudelit pakuti ka Audi A8L nime all pikendatud teljevahega, mis oli tavalisest umbes 13 cm pikem, pakkudes rohkem ruumi tagaistujatele. 1997. aasta Audi A8 oli esimene auto maailmas mille varustusse kuulus 6 turvapatja. Aastal 2000 uuendati Audi A8 välimust: lisandusid suuremad esituled, madalam esistange uuendati iluvõret. Mõnevõrra muudeti ka auto interjööri. 2001 lis...
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väi...
PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)m...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder LAEVAREMONT RAFERAAT Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Urmas Kuus TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse visko...
Audi A8 Esimene põlvkond (19942003) Audi A8t esitleti Euroopas esmakordselt 1994. aastal ja see oli mõeldud asendama firma senist lipulaeva Audi V8t. PõhjaAmeerikas jõudis Audi A8 müüki alles 1997. aastal. Erinevalt mudelist V8, mis oli ehitatud terasraamile, ehitati Audi A8 uuele Volkswagen D2 põhjale, mis kujutas endast ruumilist alumiiniumraami, vähendades auto kaalu, samas jättes kere sama jäigaks kui varem. Esimene põlvkond (19942003) Aastal 2000 uuendati Audi A8 välimust: lisandusid suuremad esituled, madalam esistange uuendati iluvõret. Mõnevõrra muudeti ka auto interjööri. Teine põlvkond (20032010) Audi A8 teine põlvkond tuli müügile 2003. aastal ja tõi endaga kaasa tugevasti muutunud väliskuju. Samuti on uue põlvkonna A8 varasemast mõnevõrra suurem. Endiselt on valikus lühikese ja pika teljevahega mudelid. Teise põlvkonna A8 ehitati Volkswageni D3 põhjale. Lisandu...
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont j...
Sisukord 1.Common Rail ajalugu 2.Diisel Common Rail 3.Common Rail süsteemi osad 4.Uute diiselmootorite Common Rail-i süsteemi töö. 5. Common Rail V-mootoril ja rida.mootoril Common Rail ajalugu Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Sveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid.Aastal 1994 läks projekt järelviimistluseks ja saritoodangule sobitamiseks üle Robert Bosch Gmp-le.Aastal 1997. pandi Common Rail süsteem peale Mercedes-Benzile ja Alfa Romeole. Aastal 1999. pandi süsteem peale ka veoautodele, milleks oli näiteks Renault RVI.Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Nei...
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor ...
Neljataktiline sisepõlemismootor ehk Otto-mootor Ajalugu Leiutajaks peetakse Nikolaus August Otto 1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel Taktid 1) Sisselasketakt 2) Survetakt 3) Töötakt 4) Väljalasketakt Tööpõhimõte Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor ...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
PEUGEOT VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik Mayro Glaaser SHR16/2 KUIDAS PEUGEOT ALGUSE SAI? · Peugeot sai tootmise alguse ühes perefirmast, mis kõigepealt hakkas tootma kohviveskeid ja jalgrattaid. See perefirma registreeriti kõige algsemalt aastal 1810. Firmamärk aktsepteeriti 20. Novembril aastal 1858. Kõige esimene masin, mis ehitati Peugeoti tehases oli auru pealt töötav kolmerattaline ,,auto" MUDELID Peale sõda, aastal 1948 lasti tehasest maailmaturule Peugeot 203 mida toodeti kokku üle 1 millioni. Peugeot 203 PEUGEOT 404 · Aastal 1960 väljastati Peugeot 404, 1950-1961 on see üks esimesi autosid, millel toimib mootor otsesissepritsega. PEUGEOT 504 · Aastal 1968 hakati tootma Peugeot 504, mille väärtus oli...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Sõiduautotehnik Mayro Glaaser SAT-15 PEUGEOT Juhendaja: Kalmer Koemets Valga 2015 Peugeot sai tootmise alguse ühes perefirmast, mis kõigepealt hakkas tootma kohviveskeid ja jalgrattaid. See perefirma registreeriti kõige algsemalt aastal 1810. Firmamärk aktsepteeriti 20. Novembril aastal 1858. Kõige esimene masin, mis ehitati Peugeoti tehases oli auru pealt töötav kolmerattaline auto. Peugeoti perekond on päris Shauxist, Prantsusmaalt. Firma on saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu nende imeväärsete autode ehitamis...
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ...
Triin Alatalo, Eini Rõss, Mailis Mall, Joosep Konsen Auto on liikumisvahend, mis on inimese elu muutnud kõige enam. Tegemist siiski suhteliselt uue haruga, kuigi pisut üle 100-aastane staaz on üpriski aukartust äratav. Esimesed bensiini jõul sõitvad autod vormiti valmis 19. sajandi lõpus, täpsemalt aastal 1885, kui Karl Benz sai valmis esimese "Motorwagen" nime kandva sõiduki. Liebherr T 282B: Tühimass: 203 tonni Täismass : 365 tonni Mootori võimsus: 3650 hobujõudu Peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendanud. Kerepaneele tehakse Chevrolet Corvette ZR-1, süsinikplastist ja muust kergemast kerepaneelid on süsinikplastist...
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas raua...
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Audi Koostaja: Erlyn Mugu LOK-13 · Audi Ag on asutatud 1910 aastal · Käive- 28,432 mlrd EUR(2005) · Puhaskasum- 1,409 mlrd EUR(2005) · Tütarfirmad- Lamborghini, SEAT · Audi on Saksamaa autotootja · Peakorter- Ingolstadtis Baieri liidumaa · Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le · Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esines...
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis...
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
Sisukord: Sissejuhatus Logo tutvustus Enne II Maailmasõda Autode tootmine II Maailmasõda Sõjajärgne ajalugu Tänapäev ja uus disain 7. seeria BMW E38 BMW X5 Kasutatud kirjandus BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logo tutvustus BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks. BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. Baieri lipp Enne II Maailmasõda BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913. Algselt oli BMW lennukimootorite tootja (Bayerische Flugzeug- Werke). Milbertshofeni linnaosas Münchenis. 1916a. Sõlmis firma lepingu Austria-Ungari...
Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täie...
Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamisek...
1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul põ...
ALLVEELAEVAD AASTANI 1939 Legendi kohaselt olevat allveelaevu esimest korda kasutanud Aleksander Suure sõjamehed aastal 332 eKr Tüürose (tänapäeva Liibanoni) piiramisel. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. Esimene usaldusväärne teave allveelaeva ehitamisest pärineb aastast 1620. Allveelaeva konstrueerijaks oli hollandlane Cornelius Jacobszoon Drebbel, kes töötas Inglise kuninga James I teenistuses. Laev ehitati inglise matemaatiku William Bourne visandatud disaini järgi ning see kasutas edasi liikumiseks aere. Esimest korda katsetati sellist allveelaeva tüüpi Thamesi jõel aastate 1620 ja 1624 vahel. Aastal 2002 ehitati 2- inimese versioon Bourne'i laevast ühe BBC saate jaoks ning selle katsetamine vee all oli edukas. Kuigi allveelaev oli esmalt mõeldud veealuse maailma uurimiseks, ei läinud kaua aega, kuni selle leiutajad avastasid allveelaevade sõjalisi võimalusi. 1...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Liigid Kütuse liigid: Bensiin Diisel Gaas Bio Elekter Hübriid Tahke Automootori litraaz: 0,75 ; 0,9; 1,0; 1,2; 1,3; 1,4; 1,5; 1,6; 1,7; 1,8; 1,9; 2,0; 2,2; 2,3; 2,4; 2,5; 2,6; 2,7; 2,8; 3,0; 3,5; 4,0; 4,5; 5,0; 5,6; 6,0 Mootoritüübid: R3; R4; R6; R8; R10; R12; R14 V4; V6; V8; V10; V12; V14 Mootoritöötsükkel Töötsükkel Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli...
KOOL Auto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4 2Autode liigitus.................................................................................................................6 2.1Sedaan.......................................................................................................................6 2.2Kupee.....................
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade................................................................
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Au...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba ...
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused. Kõige rohkem kaustatakse naftat ja maagaasi. Need on odavad ja kergesti kättesaadavad. Neist valmistatak...
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev...........................................................................................................................4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU....................................................................................................5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA............................................................................................................6 ...
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske e...
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on...
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
