Pinge on potentsiaalide vahel, pinge saab olla ainult kahe punkti vahel. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Juht elektriväljas, kui juht asetatada elektrivälja, siis tema ühte otsa kogunevad teise + laengud. Seda nähtus nim. elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Selle tulemusena saab sumaarne elektriväli juhi sees võrdseks nulliga. Juht omandab ühesuguse potendsiaali. Juhi välispind on eksvipotentsiaalpind. Dielektrik elektriväljas polaarsete dielektrik molekulid on diipolid. S.t , et molekuli + lanegukese ja - laengukese ei ühti. Mittepolaarsetel molekuli laengukese ja pluss laengukese ühtivad. Nt: Süsihappe gaas. Kui polaarses dielektrikus tekitab elektriväli, siis hakkavad diipolid orienteeruma välise välja sihiks. Kuna diipolile enda vastu elektriväli on välisele vastu summaarne elektriv. nõrgeneb. Mittepolaarsete dielektri molekulid hakkavad elektrivälja mõjul polarseerima. Jällegi hakkab selle tulemusena väliline väli nõrgenema
kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu potentsiaalne energia. =Ep/q, kus - potentsiaali tähis (v- volt), Ep pot. energia (J), q- laeng (c). Elektriline induktsioon- kui elektriväljas kogunevad plusslaengud ühte otsa ja miinuslaengud teise otsa. Siis summaarne e-vä = 0. Summaarne elektriväli väljaspool juhti moondub nii, et tema elektrivälja jõujooned on juhi pinnaga risti. Dielektrikuid on kahte liiki: 1)polaarsed ja 2)mittepolaarsed. Polaarsete dielektrite molekulid on diipolid- molekulide plusslaengu ja miinuslaengu kese ei ühti. Need on orienteeritud väljasihis. - E0/E. -mitu korda on elektrivälja tugevus vaakumist tugevam, kui dielektrikus. Mittepolaased dielektrikud hakkavad välise välja toimel polariseerima ja seda enam, mida tugevam on väline väli ja järelikult ka sellised dielektrikud hakkavad nõrgendama väljast välja.
annaabi.ee 
