Aatomikooslused Molekulid ja kristallid
veenvat tunnistust difraktsioonikatsed. Sõltub ju difraktsioon nii difrageeruvate lainete
pikkusest kui ka võrekonstandist. Kui lainepikkus on teada, saab määrata võrekonstanti.
Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt, võrekonstant on vaid 10 -10m ( 0,1 nm )
suurusjärgus. Seepärast tuleb kristallide difraktsioon-uuringust, elektronide või neutronite
kimpe. Ainult siin on difrageerunud kimpude hälbed piisavad, et difraktsioonipilte
eristada ja tõlgendada. Tänapäeval teevad tunnelmikrsoskoobid kristallivõre lausa
silmnähtavaks.
Kristallide energiavöötmed tsoonid
Kuna kristallis on aatomid tihedasti koos, mõjuvad nad üksteist tugevasti.
Oodatavasti teiseneb siis ka energiatasemete pilt vabade aatomitega võrreldes. Spektrite,
elektriliste jpt. Omaduste uurimine kinnitab seda oletust. Elektronkatte sisekihtide
elektronide energiatasemed jäävad kristallis peaaegu muutumatuks, kuid väliselektonide
annaabi.ee 
