Kuna t = s/v ja v = c/n, siis t = ns/c, kus s on valguse poolt läbitav teepikkus. Korrutist ns nimetatakse optiliseks teepikkuseks. See on vahemaa, mille valgus läbiks vaakumis, kui ta läbib aines tegelikult pikkuse s. Mittehomogeenses keskkonnas tuleb integreerida üle teepikkuse: t = (1/c) n ds. 18 Laineoptika uurib nähtusi, mille korral valgus käitub lainetusena. Need on eelkõige interferents, difrakt- sioon ja polarisatsioon. Geomeetriline optika on laineoptika selline erijuht, mille korral lainepikkus on lõpmata väike. Valguse interferents on valguslainete liitumine, mille tulemusena toimub lainete energia ümberjaotumine ruumis. Seal, kus langevad kokku kahe laine harjad, tugevdavad lained vastastikku teineteist (tekib interferentsi maksimum, energiat on keskmisest rohkem). Kus aga langevad kokku ühe laine hari ja
on minimaalne. Kuna t = s/v ja v = c/n, siis t = ns/c, kus s on valguse poolt läbitav teepikkus. Korrutist ns nimetatakse optiliseks teepikkuseks. See on vahemaa, mille valgus läbiks vaakumis, kui ta läbib aines tegelikult pikkuse s. Mittehomogeenses keskkonnas tuleb integreerida üle teepikkuse: t = (1/c) n ds. Laineoptika uurib nähtusi, mille korral valgus käitub lainetusena. Need on eelkõige interferents, difrakt- sioon ja polarisatsioon. Valguse interferents on valguslainete liitumine, mille tulemusena toimub lainete energia ümberjaotumine ruumis. Seal, kus langevad kokku kahe laine harjad, tugevdavad lained vastastikku teineteist (tekib interferentsi maksimum, energiat on keskmisest rohkem). Kus aga langevad kokku ühe laine hari ja teise nõgu, kustutavad lained teineteist (tekib interferentsi miinimum, energiat on keskmisest vähem).
on minimaalne. Kuna t = s/v ja v = c/n, siis t = ns/c, kus s on valguse poolt läbitav teepikkus. Korrutist ns nimetatakse optiliseks teepikkuseks. See on vahemaa, mille valgus läbiks vaakumis, kui ta läbib aines tegelikult pikkuse s. Mittehomogeenses keskkonnas tuleb integreerida üle teepikkuse: t = (1/c) n ds. Laineoptika uurib nähtusi, mille korral valgus käitub lainetusena. Need on eelkõige interferents, difrakt- sioon ja polarisatsioon. Valguse interferents on valguslainete liitumine, mille tulemusena toimub lainete energia ümberjaotumine ruumis. Seal, kus langevad kokku kahe laine harjad, tugevdavad lained vastastikku teineteist (tekib interferentsi maksimum, energiat on keskmisest rohkem). Kus aga langevad kokku ühe laine hari ja teise nõgu, kustutavad lained teineteist (tekib interferentsi miinimum, energiat on keskmisest vähem).
annaabi.ee 
