väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem. Õhu läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas umbes 2,1 kVef/mm. See sobib töös saadud tulemustega, nt. tasapind-tasapind elektroodi kaugusel 7 mm mõõtsime tulemuseks 2,15 kV/mm. Ühtlase struktuuriga tahkedielektriku elektriline tugevus on elektrilise läbilöögi puhul väga suur, tavaliselt 100-300 kV/mm, ebaühtlase struktuuriga dielektrikuil on see näitaja suurusjärgu võrra väiksem. Katses kasutatud paberi struktuur on ilmselt väga ebaühtlase struktuuriga, läbilöögiväljatugevus jääb kõrgeimal juhul paar ühikut alla miinimumi (7,97 kV/mm vs. 10 kV/mm). Oma rolli võisid mängida mõõtevead, katseseadmel pinget liiga kiirelt tõstes võib läbilöök toimuda natuke varem võrreldes juhuga, kus pinget keeratakse juurde aeglasemalt. Kasutatud kirjandus: ,,Materjalitehnika"; TTÜ kirjastus, 2003 (autorid: E. Hendre, P
kõikuda väga suurtes piirides: neutraalsetel olemas. Kõige tavalisemad lisandid on niiskus ja -4 -3 materjalidel suurusjärgus 10 ...10 , polaarsetel tahked osakesed, kuna vedeldielektrikuid kasuta- -3 -2 10 ...10 , senjettelektrikutel ja ebaühtlase struk- takse tihti koos tahkete isoleermaterjalidega. Elektri- -2 tuuriga dielektrikuil u. 10 . Viimaste materjalide suh- väljas lisandid polariseeruvad ja kogunevad suure- teliselt suur tan väärtus on tingitud polarisatsioonist ma väljatugevusega piirkondadesse, moodustades ja osalahendustest. elektroodide vahel sillakesi, mis soodustavad vede- liku läbilööki.