4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase surma järel jaotati mõis kaheks, Uue- ja Vana-Antslaks. Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl.
tiitlit ning aastatel 1702-1704 oli Pärnu bürgermeister. Steineri maja juurde kuulus ka teadaolevalt vanim linna põlispuudega haljasala - Steineri aed. Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori. Schmidti järglaste ajal muutis hoonetekompleks mitu korda oma ilmet, seda ehitati ümber, sellele tehti juurde ja pealeehitusi. Kaubamaja 100. aastapäevaks uuendati hooned baroksest klassitsistlikeks, 19. sajandi lõpupoole ühendati kaks maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile.
Nurgapostidel on need maalitud tumeda värviga ja praegugi hästi loetavad. Rõhutamist väärib puidu töötlemise kõrge tase, mis oluliselt veskiehitust väärtustab. Mitte ainult seadmed võllid ja rattad jms, on ka konstruktsiooniosad mitmel puhul lõpetatud kaunistava profiiliga. Hea viimistluse näiteks on akende sisepiirdeid ääristavad profiil lauad. Teadaolevalt ehitati veski 1892. aastal ehitusmeistrite Andres Reiniki, Diedrich Mölderi, Jaan Mölderi ja Karel Koppeli poolt. Lisaks keskmisele emapuule peavõllile ja peamistele hammasratastele on teisel korrusel kaks veskikivi Venemaa valmistajatöökoja märkidega. 2.Tehniline seisukord Vaatamata hõredaks muutunud laastkatusele ja selles olevatele sademeid läbilaskvatele aukudele on veski puitkonstruktsiooni kahjustused veel minimaalsed. Ainult paaris kohas võis täheldada niiskunud puitu ja oletatavat seenenaket, mille ulatuse määramine jääb
a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Feodaalrendi piiramatus Põhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa
praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. Toonase Kristiinentali suvemõisatest oli Löwenruh` üks suuremaid. Suvemõis kuulus
mälestuskivi bakterioloog Karl Happichile, kes avastas keefiri tootmiseks vajaliku piimhappebakteri (A. Särg, 2006, lk. 71). 3.07 Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis Rannapungerja mõis on tänaseks hävinenud ja andmed puuduvad. 3.08 Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis Tudulinna kohta leiab kirjalikke märkmeid 1583. aastast. Tudulinna mõis eraldati Rakverest 19. sajandi algul. Mõis kuulus Tiesenhausenitele, 1871. aastal pärandus mõis Diedrich Johann von Tiesenhausenilt tema õele Emilie von Brevenile. 1880. aastal ostis mõisa 70 000 rubla eest parun Roman Tiesenhausen. 20. sajandi algusessai omanikuks Georg von Wege. Mõis on hävinenud ja asemele on nüüd rajatud talud (A. Särg, 2006, lk. 86). 3.09 Tärivere (Terrefer) rüütlimõis Mõis rajati 18. sajandi keskel ja algselt kuulus Dahlidele. Tärivere mõisale kuulusid peale Tärivere küla veel Varesmetsa, Katase, Karjamaa ja Karoli küla. 1792. aastal müüs Catharina
Washington Irving was born in New York City (near present-day Wall Street) at the end of the Revolutionary War on April 3, 1783. His parents, Scottish-English immigrants, were great admirers of General George Washington, and named their son after their hero. Irving had many interests including writing, architecture and landscape design, traveling, and diplomacy. He is best known, however, as the first American to make a living solely from writing. Initially, he wrote under pen names; one was "Diedrich Knickerbocker." In 1809, using this pen name, Irving wrote A History of New-York that describes and pokes fun at the lives of the early Dutch settlers of Manhattan. Letters of Jonathan Oldstyle 1802 Salmagundi 1807-1808 A History of New York 1809 Emily Elizabeth Dickinson Emily Elizabeth Dickinson (December 10, 1830 May 15, 1886) was an American poet. Born in Amherst, Massachusetts to a successful family with strong community ties, she lived a mostly introverted and reclusive life
1510. aastal vahetas klooster mõisa Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522-1676 kuulus mõis von Metztackenitele, edasi kuni 1919. aasta võõrandamiseni von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, kui Gustav Christian von der Pahlen lasi Jakob Staël von Holsteini jooniste järgi ehitada barokse peahoone. 1703. aastal rüüstati mõisasüda Põhjasõjas Vene vägede poolt. Mõisat asus taastama Arend Diedrich von der Pahlen, kes oli välismaal veedetud aastail õppinud ka arhitektuuri. Peahoone taastati 1730. aastaks. 1731. aastaks ehitati Ilumäe kabel, 1734 valmis viljaait, 1736 viinaköök, 1737 hobusetall, 1738 hakati rajama iluaeda, 1743 Oruveski jne. Hans von der Pahleni valitsemisajal asendati senine puithoonestus kivihoonetega. 1782–1785 ehitati peahoone arhitekt Johann Caspar Mohri jooniste järgi ümber, sellega sai hoone oma praeguse barokse palladionistliku ilme. 19
Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj
Tourism Geographies. Oxfordshire: Taylor & Francis, 2008, Vol. 10, No. 4, pp. 452473. 84. Saar, Kristi. Estonia: A New Tourism Destination. Tallinn: Informare, 1993. (brosüür) 85. Scheyvens, Regina. Tourism for development: empowering communities. Harlow [etc.]: Prentice Hall, 2002, 273 p. 86. Schlossman, Karl. Estonian Curative Sea Muds and Seaside Health Resorts. London: Boreas Publishing, 1939. 87. Schmidt, Rolf Diedrich. Pernau. Eine Livländische Hafenstadt. Schriftenreihe der Carl-Schirren-Gesellschaft, Bd. 5, Essen, 1986. (saksa keeles) 88. Schmitt, Bernd ja Simonson, Alex. Marketing Aesthetics. New York: Free Press, 1997, 345 p. 89. Sharpley, Richard. Aspects of Tourism, 5: Tourism and Development: Concepts and Issues. Channel View Publications, 2002, 404 p. [http://site.ebrary.com/lib/ tartu/Doc?id=10022466&ppg=42] 03.05.2011 90. Schiffman, Leon G., Kanuk, Leslie Lazar
Magnus ja Kettler tunnustavad teineteist ja lubavad koostöööd teha venelaste vastu. Tegelikult pole kumbki eriti valmis sõjaliselt sündmustesse sekkda. Sügisel rüüstavad venelased Eestimaad, sh ka Magnuse alasid, Magnus lahkub Eestist ja läheb Taani, kust loodab saada venna toetust. Frederik teda ei toeta, arvas, et Magnus võiks olla rahul sellega, mis tal on. Frederik otsustab Magnuse voli teatud määral piirata, määrab Magnusele järelvaataja ( Saarema asehaldur) Diedrich Tier( ?). Frederik II on ainus Läänemere äärsetest riikidest, kes ei tahagi Liivimaa asjadesse sekkuda. Taani kuningakoda jälgib siin toimuvat, kuid poliitiliselt ise ei sekku. Rootsi Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast
annaabi.ee 
