toimingute selge, ammendav, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Esteetiku huvi on suunatud esmajoones probleemide tõestamisele, mõistete selgitamisele ja eelduste kriitilisele läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav,
" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Maurice Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõ- ni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud (1965: 222-223). KUNST KUI INSTITUTSIOON Mandelbaumi mõtet arendas edasi George Dickie, kes leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Rõhutades kunsti institutsionaalset loomust, pani Dickie aluse institutsionaalsele esteetikale. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid "perekonnasarnasuse" meetodi alusel. Tema vastuväide oli, et vähemalt ühel juhul ei saanud see meetod töötada: nimelt siis, kui
Küsimus "Mis on kunst?" julgeti uuesti püstitada alles 1960. aastate keskpaigas, kui mitmed filosoofid (Danto 1964; Mandelbaum 1965) olid näidanud, et see, mis lubab meil rääkida teatud asjadest kui kunstiteostest, ei pea olema avastatav kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud. Sellest ajendatult arendas seda sama mõtet edasi George Dickie, kes jõudis järelduseni, et kunstil on institutsionaalne loomus. Selle väitega läks ta tülli mitmete teisitimõtlejate ja kriitikutega. Dickie puhul on huvitav veel see, et läbi artikli võib näha, kuidas Dickie arvamus ja definitsioon kunstist ajajooksul muutub. Nii väidab Dickie kord kõigile kunstiteostel on ühine varjatud tunnus - nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile. Ent mõni aeg hiljem võtab ta oma sõnad tagasi ja selle asemel
muutuv) Kunsti tegemisel hoopis avaldub loomingulisus, definitsioon, mis on kunst, ei välista loomingulisust. 4 · Kunstidefinitsiooni ergutav mõju (????) Filosoof, kes tahab leida kunsti olemust, provotseerib kunstnikku näitama selle olemuse mitte-olemuslikkust" (Lamarque 1999 IV Institutsionaalne kunstiteooria Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. KUNSTI SAAB DEFINEERIDA! · George Dickie · T. J. Diffey · Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! · Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). · Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1
Täpsemini läbitöötatud positsioon avaldub “The Transfiguration of the Commonplace”(1981) kirjutises. Kunstiajalugu ja kunstiteooria aitavad kaasa eksperimentaalsete objektide omadustele. Nähes sarnasusi Danto fookusele kunstimaailma praktika ja oma isikliku vaatepunkti vahel, kus kunstnikud, kriitikud ja kuraatorid deklareerivad, milliseid objekte tuleks võtta kui kunstiteoseid, koostas George Dickie institutsionaalse kunstiteooria. Siin aga erinevad Danto ja Dickie vaated. Näiteks võtmeidee Danto, kuid mitte Dickie kirjutises on mõte, et kunst kehastab selgesti tähendust, või vähemalt kehastab küsitavust olles seotud varasema kunstiajaloo käiguga. Objektidel, mis on kunstiteosed ja objektidel, mis seda ei ole, oskame vahet teha sellepärast, et me teame, kuidas korrektselt kasutada sõna “kunst” või fraasi “kunstiteos”. Raamatus “Kunst on surnud” võtab Danto ette moodsa kunsti ajaloo, mis peaks
nemad pidavad teda heategevuslikuks meheks, kes võitles oma riigi heaks. (ibid.) Akadeemiliste allikate kujutlus: kurjategija Üritades vastata püstitatud põhiküsimustele, esialgu peame selgeks saada kes on bandiit ja kurjategija. Bandiit ehk brigantaggio relvastatud röövel; jõugu liige (EKKS). Kurjategija kuriteo toime pannud isik või pahateo, pahanduse sooritaja (EKKS). Dickie John artiklis ,,A Word at War: The Italian Army and Brigandage 18601870" leiame vastust bandiidi ja kurjategija küsimusele. Paljudel juhtudel ei saa bandiitide liikumist pidada rahva vastupanu vormiks: sellised tegevused nagu salakaubavedu, relvastatud röövimine ja pantvangi võtmine tunduvad sageli olevat olnud kohaliku majanduse ja võimustruktuuride kindel osa. (Dickie 2014: 23) Franco Molfese olulises uuringus bandiitide kohta, mida ta kirjutas 1960
väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti. Kunstimaailm isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad. Liigitav tähendus Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb. Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust.
“hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma
kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks (nt maali tagakülg pole väärtuslik, seda ei presenteerita). Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku (kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne). Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5
tegemise viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 12. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? Vaatame nüüd, missuguseid argumente kasutab Dickie näiteks Jerome Stolnitzi esteetilise hoiaku teooria kritiseerimisel. Esteetiline hoiak on Stolnitzi meelest "ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu" (1960: 34). Esteetiline tähelepanu on siin defineeritud "huvitusena" (disinterest), mille all Stolnitz mõtleb igasuguste muude eesmärkide puudumist objekti suhtes
ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6
PEREKONNASARNASUSE mudelil. Kunsti tunneme ära kogemuslikult, aga mitte seda defineerides. Tunneme kunsti ära kui kõrvutame seda juba kogetud kunsti elamustega ja leiame sarnasusi. Samas ei pea olema see väline ja silmnähtav sarnasus. Kunst uueneb pidevalt. Kunst ja esteetika võib olla defineeritud läbi INSTITUTSIONAALSUSE(George Dickie). Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga
vastavuse (ilu) seisukohalt. Kui antakse kaks kunstiteost, siis nende ilu võib võrrelda nii kaugele kui nad veel ei ole ilusad. Ühes või teises kunstiteoses võib olla suurem või väiksem seesmine vastavus. Neid võib võrrelda vaid niikaugele, kuni pole absoluutselt täielikud. Siis ei saa olla üks täiuslikum kui teine. Nii et kunstiteoseid saab võrrelda niikaua kui nad ei ole kunstiteosed. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? George Dickie leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid „perekonnasarnasuse“ meetodi alusel. Ta oli veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie tegi vahet liigitavatel ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon
(analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
favour) · Padded plastic top additions to simulate a removable top portion--a landau top (out of current favor) · Trunk/boot/hatch: The trunk or boot of an automobile or car is the vehicle's main storage, luggage, or cargo compartment. Trunk is used in North American English and Jamaican English; boot is used elsewhere in the English-speaking world, except in South Asia, where it is called a dickie. Trunk is also primarily used in many non-English speaking regions, such as East Asia. In earlier usage, a boot was a built-in compartment on a horse-drawn coach, used originally as a seat for the coachman and later for storage. (PAKIRUUM) · Trunk/boot latch (pakiruumi riiv) · Valance: generally described as the lower part of the bumper. For example, for the rear, it would be the long trim right above the exhaust (ALLÄÄRIS)
Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks - kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. Kriitikat: - Formaalne vs mitteformaalne
(üleskeeratav kilpkonn). Vanasti varjati skandaale, nüüd varjatakse skandaali olematust. Inimeste eraelu on manipuleeritud. Seriaalid kujundavad inimeste eraelu. Reaalsus on kadunud, inimesed elavad tehislikus maailmas (Matrix). Inimesel pole reaalset taju ning see lõpeb katastroofiga (ka Jameson arvab nii). Tänapäeva inimesed ei usu suurtesse narratiividesse. Me elame pisikestes lokaalsetes punktides. Postmodernism pani Baudrillardil katuse sõitma. 19. 20. sajandi esteetika. Danto, Dickie 20.saj kunstifilosoofiad: klassikalised on väljendus- ja jäljendusteooria ning formalism. Tekkis antiessentsialism – kunstidel puudub olemus ehk essents. W. Kennic, M. Weitz. Kunsti defineerimine ei too head. Inimene, kes teab kunsti üldistavat definitsiooni, et mõista kunsti nii palju, kui inimene, kes ei tea midagi, kellel on intuitsioon (Kennic). 1960ndatel A. Danto ja G. Dickie. Danto hakkab tegelema eristamatute paaride meetoditega – kuidas saab mingist asjast kunstiteos
Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne’i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda Kemal- Türgi president Wilson- USA president MÕISTED Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega
Nivelle- Prantsusmaa sarmee ülemjuhataja Foch- Prantsusmaa kindral, kelle staabivagunis Compiegne'i metsas kirjutati alla rahule, millega sõda lõppes Lawrence- see kes ässitas araablased .. mdea kelle vastu ja oli kõrbesõda Kemal- Türgi president Wilson- USA president MÕISTED Manöövrisõda- pole kindlat rinnet, liigutakse palju, mobilisatsioon, idarindel Positsioonisõda- mehed on kaevikud, suurt liikumist ei toimu Big Willie- inglaste esimene tank Dickie Bertha- Sakslaste suurtükk Mobilisatsioon- varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Neutraliteet- on neutraalne, pole kellegi poolt Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi Kapitulatsioon- allaandmine Veebruarirevolutsioon Venemaal- märtsis 1917, troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik- novembris 1917, oktoobrirevolutsiion, millega
" William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib **1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse formaalsusi. vahekord. **2.nn "Wollheimi dilemma"
Hülgamine- kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisdi ehk eitab traditsioonilisi suunitlusi. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! Kõik ajaloolise kallakuga nn tagasi viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega.Kuidas sa kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga ,sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? Stolnitzi meelest esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu. Dickie arvates huvitus näitab midagi retsipiendi motiivide kohta, aga ei näita, mis on vastuvõtja tähelepanuaktis erilist. N kui kaks inimest kuulavad sümfooniat, üks muusika eksami jaoks, teine lihtsalt muusika nautimiseks. muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi
Meie huvi keskendub üksnes objektile, me ei võta seda objekti märgina või vihjena. Esteetiline on vastandina isiklikule, tunnetuslikule ja praktilisele. .. Mis on sümpaatilisus? Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb objekti kogemiseks ette valmistada. Aktsepteeri objekt nagu ta on! ole vastuvõtlik sellele, mida objekt sulle pakub! Hoidu lähenemisest, mis võõrandab objekti meist ja on objekti-vaenulik. 3. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat? E-hoiak kui eriline ,,huvitu tähelepanu" on müüt! On ainult tähelepanu või selle puudumine. .. erinevad motiivid ei tee tähelepanu erinevaks oluline kas sa paned objekti tähele või mitte .. huviga tähelepanu pole sageli tähelepanu pigem tähelepanu puudumine. 4. Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna? Huvitus ja sümpaatilisus võib osutuda võimatuks kombinatsiooniks mõnede kunstiteoste puhul!
viisid. Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega-kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saaud ju siduda narratiivi vmskaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat? 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?
Samuti on raskendatud nii turunduse- kui ka müügiosakonna töö. Üheks võimalikuks lahenduseks on CRM'i kasutuselevõtt, mis võib ettevõttes aidata parandada klienditeenindust ja üleüldist töösse suhtumist. Edukad CRM'i programme käivitanud ettevõtted on teatanud, et müük ühe müügiesindaja kohta on suurenenud 51%, klientide rahulolu näitaja on kasvanud 20%, müügi- ja teeninduse kulud on vähenenud 21% (Jim Dickie, Insight Technology Group). 21 Seega võib CRM'iga kaasneda rahaline kokkuhoid. Oluline on meeles pidada, et CRM ei ole kunagi seotud lühiajaliste tulemustega. Võtab aega vähemalt kolm aastat, ennem kui on võimalik mõõta sellega kaasnevat tulu. Tavaliselt jagunevad CRM'ist saadavad kasud kolme kategooriasse: tulude kasv, kulude kokkuhoid ja strateegiline edu konkurentide ees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
