Vene formalism
lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines
lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses.
Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de
Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte
grammatikate võrdlemise alal.
Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused
(duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse
tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel
ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise
ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks
keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride
tõlgendamine (sünkroonsus).
Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse
strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja
Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi
esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele
uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring.
Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandusteaduses
oluliseks kirjandusteose tõlgendamine selle seesmiste
annaabi.ee 
