Liigendus- ja vormireeglite olemasolu annab võimaluse luua mõistesüsteeme, võimaldab teatud üht tüüpi objekte koondada, teisi lahus hoida. Tavaliselt on juursõnade puhul tähenduse ja märgi seos motiveerimatu. Ka tuletusliidete puhul on seos motiveerimatu vesi + ne = vesine. Samas on tuletistes (aga ka grammatilistes vormides ja liitsõnades) vormistruktuur üldiselt vastavuses tähenduse struktuuriga (vastavus morfeemide tasandil). Diagrammilisus Kui mitmest morfeemist koosnevas sõnas või sõnavormis on tähendus tuletatav osismorfeemide tähendusest, siis on tähenduse struktuur sõna osismorfeemide suhtes diagrammiline. Määratlus tuleb digrammi ja diagrammiga kajastatava objekti suhtest (eri värvi sektorite suhted on vastavuses kujutatud objektide omavaheliste suhetega). Muutevormid: kala (tüve tähendus) + de (mitmuse tähendus) + ga (kaasaütleva tähendus).
preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana. Loomulik morfoloogia püüab järelikult anda mingitele morfoloogilise struktuuri teatud omadustele semiootilis-kognitiivseid seletusi.
annaabi.ee 
