Meteoora
kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla
järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi
mõhnalised. Kitsad ümarad eendid ning vertikaalsed uurded
ja praod annavad tunnistust nende võimsate paljandite
tekkeloost.
Kaljud on horisontaalsed liivakivi ja konglomeraatide
settinud kihid, mis algselt katsid suuri alasid. Erinevad
kihid on ilmastikule ja erosioonile erinevalt vastu
pidanud, moodustades eendeid ja lõhesid . Kokkusurutusest
ja diageneesist tulenevalt (kasvava surve ja temperatuuri
tõttu pehme sette settekivimiks muutumine, kuna
lisanduvad järjest uued settekihid) tekkinud vertikaalsed
liitekohad osutusid kivimi kõige nõrgemateks kohtadeks.
Diageneesis on tavaline, et lubja ja ränidioksiidiga
küllastunud vesi tungib läbi kivimi ja osa mineraalidest
settib. See mõjub konglomeraadis olevale liivale ja
kivikestele tsemendina ning kivi muutub üsna tugevaks.
Võiks eeldada, et sel kivimil on kogu piirkonnas