KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatorein...
Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema C- aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%)
tagant kondenseerunud vedeliku maht. Kirjeldav video. http://www.youtube.com/watch?v=26AN1Lf bUPc Nafta fraktsioonide kasutus (destillatsiooni saadused) Gaasid – kütus (gaasiline kütus) Bensiin – mootorikütus Petrooleum – kütus, raketikütus Diislikütus – mootorikütus Raskõlid – kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin – määrdeained, kosmeetikatööstus Bitumeen – teekate, katusepapp Destillatsioonisaaduste keemilise koostise erinevus (süsiniku aatomite arv) Gaasid: 2-4 Bensiin: 4-9 Petrooleum: 8-16 Diislikütus: 10-18 Raskõlid: 16-30 Vaseliin, parafiin: >25 Bitumeen: >35 Nafta krakkimise eesmärgid ja seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsinike aatomite arvuga ühendeid (näiteks nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks
annaabi.ee 
